Langes see täpselt meie puhkusele, kus me reisisime Soome-Rootsimaal. Poolfinaalide vaatamine oli suht normaalne - esimene siis mu sugulaste juures ja teine laeval Stockholmist Helsingi sõites. Selle juures oli lahe, et saate lõpupaiku me saabusime Ahvenamaale, kus tehti väike peatus ja me saime ninad vastu klaasi välja piiluda Mariehamni sadamasse.
Finaaliga meil nii ei vedanud. Leidsime mingi otsimise peale koha, kus siis skriin seinale lasti ja näidati. Näidati on pigem õige sõna, sest kuulda oluliselt ei olnud midagi - rahvas lärmas kogu hingest. Mõni suvaline hetk oli, kus oli peale aimduse ka miskit kuulda. Kahjuks jäid mul kuulmata lood, mida eelvoorudes polnud ja ka enamus neist, mis mulle meeldisid. Soome loo alguses karjusid küll mitmed, et nüüd peab vait olema, sest SOOME on laval, aga ega enamus ei lasknud end selle häirida. See-eest nad suutsid vaiksemad olla hääletamise ajal.
Hääletamine oli omaette nähtus. Võiks öelda, et see oli reisi osa, kus sai tutvuda kohaliku suhtumisega. Rõõmustati nagu lapsed kahel juhul: keegi andis Soomele kasvõi ühe punkti ja siis kui Rootsi kaei saanud punkte või sai neid hirmus vähe. Lõpuks aga neil oli mõru meel, kui isegi Norralt ei tulnud neile ühtegi haletsuspunkti. Nagu üks mees mu seljataga Norra punktide alguses lootis, et noh, siit ikka mõni haletsuspunk langeb, aga selle lõpuks olid lihtsalt vaiksed ja vandusid, et ****** norrakad ei andnud isegi mitte ühte punkti.
NIII, olles teid nüüd selle ringvaatega piisavalt harinud, teatan, et üks minu lemmikuid lugusid oli Iisraeli lugu. No aru ma ei saa, miks see hääli ei saanud. Vaadake neid ilusaid inimesi, kes laulavad päris ilusat lugu ja millises mõnusas harmoonias. Ja teine üllataja oli Serbia, kes ei pääsenud isegi finaali. Polnud ta ju üldse nii paha - päris nunnu. Ei hakka ma siin enam vahutama, teemadel et kuidas nemad said ja need teised mitte. Kuulake neid kahte nunnut lugu.
0 kommi:
Post a Comment