Veetsin tänase öö stuudios tehes kooliasju, mida ma loomulikult pole võinud terve suve jooksul kätte võtta. Võib ju ütelda, et
time flies when you're having fun, aga noh... aeg igastahes läks. No ja siis nii poole kolme ringi leidsin, et ei, pean ikka kooli asjad kõrvale panema, sest ka ühele kliendile on vaja pildid kätte anda. Mis viis selleni, et ei saanudki oluliselt sõba silmale. Kui see pole üldse oluline!!! Oluline osa tänasest ööst on see, kui kella viie aegu maandusid meile läbi akna oma kümmekond herilast ... KELL 5!!! ... ERILASED ...
(ja ma olen teadlik, et H on eest ära!)No ma mõtlesin, et olen siis kaval, lülitan tule välja, mis neid meelitas ja olen tasa, et ehk lahkuvad. Aga noh, selle asemel nad leidsid, et mind tuleks karistada sellise jultunud triki eest, et tuli surnuks lüüa. Algasid pea suunas rünnakud. Et mitte jääda ohvriks, lülitasin nende rõõmuks ühe väikse tule jälle sisse. Seejärel tegin luuret stuudio poole ja vedasin sealt ära puhuri, mille surasin ukse vahelt sisse ja tööle. OI, nad ei olnud rahul sellega. Aga peale pooltteist tundi rüselemist olid nad enamuses kadunud. Paar tükki oli alajahtununa seinal/lambil, kuid enamus oli kadunud. Läksin siis laua juurde, et uuesti tööle hakata, kui midagi jäi jala alla. Tõstsin jala üles, et vaadata ... herilane! Ja ei nõelanud, ikka nii koomas oli. Ja kohe tema läheduses roomas veel üks. Nende elukesed lõppesid küll draagiliselt. Ja mina olen ikka veel tööl... teist ööpäeva. Kell on 12 lõunal. Ilusat päeva jätku!