eluparadoks

Jah, elu on paradoks ja Murphy seadused kehtivad. Kui oli hambaarsti juures vaja teha röndgenpilti hammastest nägin kurja vaeva, et selgitada tädidele, et see huulerõngas tõesti ei käi mul ära - olen proovinud. Ja siis täna hommikul olles tööl arvuti taga tunnen keelega, et mul on rõngas auk... nagu ... rõngas on AUK! Ja ma ei mõtle siinkohal seda, et IGAS rõngas on ju auk, vaid et minu rõngas on AUK! Kuul on kadunud! Kuidas sai see juhtuda ja kuhu see sai? Kodus saan veel voodit ja põrandat kontrollida, aga see rajakas ju veereb. Tööl sai kah korra põrandale vaadatud. Selle tulemus oli ainult masina alt leitud Eesti kaitseväe värbamiskeskuse helkur. Noh, hea seegi. Nüüd on siis jälle mul uus helkur.
Ja homme peab siis minema otsima uut rõngast endale - nagu mul oleks raha jalaga segada. oeh...

peksa haamriga... jne

Olles korduvalt sõitnud tööle bussiga, siis ma imestan, et alles täna hommikul sain ma üllatuse osaliseks lugedes ohuolukorra kohta. Nimelt oli ilusti kleebitud eesti keelse sildi alla inglise keelne silt, mis teavitab sõitjat: "in case of emergency break up the class with hammer"... Et kui nüüd siit järeldada midagi, siis võiks see kõlada kuidagi nii, et kui koolis tekkib ohuolukord, tuleb klass laiali ajada haamriga. Ma võiks küll selle juures pea anda, et kui selleks hetkeks pole veel kõik paanikas, siis peale haamri episoodi on seda ehk kõik. Ja lisaks on haamer käepärsena olemas vist küll ainult poiste tööõpetuse õpetajal.

"Isver, kui ilus!"

Noh, juhtus, et tekkis vajadus käia vereproovi andmas. Teostajaks oli sarmikas vanaproua, kes silitas piirituslapikesega mu veeni ja õhkas poolsosinas: "Isver, kui ilus!"

euro backflash

KUNA mul polnud kodus varem internetti, siis ei saanud ma avaldada oma arvamust eurovisiooni teemal. Mitte, et seal meeletult oleks mida arvata ja ma ei viitsi kommenteerida igasugu tegijaid. Aga ma ei saa jätte jagamata seda kuidas me U.'ga euroviisusid vaatasime.

Langes see täpselt meie puhkusele, kus me reisisime Soome-Rootsimaal. Poolfinaalide vaatamine oli suht normaalne - esimene siis mu sugulaste juures ja teine laeval Stockholmist Helsingi sõites. Selle juures oli lahe, et saate lõpupaiku me saabusime Ahvenamaale, kus tehti väike peatus ja me saime ninad vastu klaasi välja piiluda Mariehamni sadamasse.

Finaaliga meil nii ei vedanud. Leidsime mingi otsimise peale koha, kus siis skriin seinale lasti ja näidati. Näidati on pigem õige sõna, sest kuulda oluliselt ei olnud midagi - rahvas lärmas kogu hingest. Mõni suvaline hetk oli, kus oli peale aimduse ka miskit kuulda. Kahjuks jäid mul kuulmata lood, mida eelvoorudes polnud ja ka enamus neist, mis mulle meeldisid. Soome loo alguses karjusid küll mitmed, et nüüd peab vait olema, sest SOOME on laval, aga ega enamus ei lasknud end selle häirida. See-eest nad suutsid vaiksemad olla hääletamise ajal.

Hääletamine oli omaette nähtus. Võiks öelda, et see oli reisi osa, kus sai tutvuda kohaliku suhtumisega. Rõõmustati nagu lapsed kahel juhul: keegi andis Soomele kasvõi ühe punkti ja siis kui Rootsi kaei saanud punkte või sai neid hirmus vähe. Lõpuks aga neil oli mõru meel, kui isegi Norralt ei tulnud neile ühtegi haletsuspunkti. Nagu üks mees mu seljataga Norra punktide alguses lootis, et noh, siit ikka mõni haletsuspunk langeb, aga selle lõpuks olid lihtsalt vaiksed ja vandusid, et ****** norrakad ei andnud isegi mitte ühte punkti.

NIII, olles teid nüüd selle ringvaatega piisavalt harinud, teatan, et üks minu lemmikuid lugusid oli Iisraeli lugu. No aru ma ei saa, miks see hääli ei saanud. Vaadake neid ilusaid inimesi, kes laulavad päris ilusat lugu ja millises mõnusas harmoonias. Ja teine üllataja oli Serbia, kes ei pääsenud isegi finaali. Polnud ta ju üldse nii paha - päris nunnu. Ei hakka ma siin enam vahutama, teemadel et kuidas nemad said ja need teised mitte. Kuulake neid kahte nunnut lugu.

üks vihmane päev

Ja ka kiizu ei taha õue minna. Täiuslik päev leboks. Võtke vabalt.

Kesknädalalt soojalisa

... ja jätkub kesknädala saaga ilma kujundamisel. Nüüd siis pakub ta postimehe sõnul soojalisa. Üks kommentaator lisas tabavalt, et kui Kesknädal ahju pista annab jah soojalisa. ;)

SMS toob rõõmu

See pole siin küll üleskutse, et te peaks hakkama mulle nüüd sõnumeid saatma ja seda erit veel pühade aegu, kus nii hek nii saadavad sõnumeid inimesed, kes pole minuga (ega ka vastupidi) suhelnud juba ammu ammu. Lihtsalt oli tahtmine juba ammu endale talletada kuhugi infomaailma mõned sõnumid, mis on laekunud toredatelt inimestelt:

* Olin kehast väljas, sain nägemuse muusika kohta. olex vaja rääkida.

* Heia-heia hip hop! Kaja Lux on tip top!

* The fridge light DOES go out. Now let me out of here!!! (saades selle info sõnumina annab see infole teise mõõtme)

* Kui ma olen ingel, siis olen ma rahuingel. Ma tunnen seda nii selgesti. Ma ei suuda taluda destruktiivsust. Ära karda, ma pole hulluks läinud. (saadetud kl 3 öösel)

* Selgitama, väljendama, kirjutama koike painduvalt-oh no! eesti keel pole minu jaoks. To betray, to betray, to betray. (laekus 2.39 öösel 30.08.07)
* Alfa-positsioonil olija annab oma koha üle järgmisele alfa-positsiooniga kohanemisvõimelisele. (2.56 samuti 30.08.07)

* inimesed hakkavad vaikselt hulluks minema. Mina olengi veel koige normaalsem.
* Ma saan vähemalt iseseisvalt aru, et ma olen sassis.
* Ära pane pahaks, mul hetkel anorektiline deliirium. (need 3 laekusid järjest 20 min jooksul samalt isikult)

* Lõpetasin kenasti Zavoodis. kallllis oled!!! (kl 5.18 hommikul)

* Sa oled nüüd nahkhiir?Tegelikult, ilma kehata, olen ma ultrasopran. Ma ei saada seda sõnumit nalja pärast, vaid täiesti tosiselt.

* Ma näen jälle neid panoraamunenägusid. Ma pohimotteliselt tean, kes sa oled. Ma tunnen sind väga ammu, läbi paljude "elude". (kl 3.03)
* Sinu särav intellekt tundub kuidagi liigselt esile pushitud, nagu millegi muu arvelt. (kl 3.31)

* Magad...? (kl 00.29)

* Minu poolt on roheline tuli (kl 3.02)

* Me ikka viinatame ma ausõńa millalgi jõuan (kl 3.49 töökaaslane töölejõudmisest)
* Hea on kui üldse jõuan (kl 4.13 eelmise jätkuks)

käsud-keelud-lollid koerad

Ehk siis, ma olen jälle pettunud asjades, mis mind ümbritsevad. Ja kuigi ma hakkan vist muutuma kibestunud vanainimeseks, siis tahaks teile kinnitada, et tegelikult ühiskond sunnib mind selleks.
Eile läksin töölt koju (üritage seda uskuda, eksole). Ja et siis jalutada otsusteda ei peaks mööda suure tee äärt käima, otsustasin pöörata väiksemate tänavate peale. Aga teades minu edukust ebaõnnele, siis loomulikult pidi üks kergjalgne vedrudel nähvits üle aia hüppama ja oma hambakesed mulle säärde lööma. Ning omanikud suutsid ohkida, et jälle läks üle aia kellelegi kallale. Fantastilised inimesed.
Peaaegu sama palju suutis mind täna vapustada päevalehe artikkel, et Tartus omas aias tohib lõket teha, kuid kuivi oksi seal põletada ei tohi, sest sellest tekkiv toss on avaliku korra rikkumine. See-eest aga võib põletada oksi pliidi või ahju all. Mõistus ei taha aru saada, kuidas sealt ahju alt seda "tossu" ei tule... Ja kui arvestada kõiki neid troppe, kes põletavad ahju ja/või pliidi all ka igasugu plastikujura, siis orgaaniliste asjade toss on ikka kohe meeldiva lõhnaga.
Tekkis huvi, kui praegu on teemaks igasugune ohtuse tagamise periood ja keskkonnasõbralikkus kah tähtsal kohal, et millal hakatakse nõudma mingisuguseid filtrisüsteeme ahjuga elumajade korstendele... ikkagi saastavad ju ümbritsevat elukeskkonda.

kevadlill

Minu kevadeisse musta masendusse on sattunud mõni "lilleke". Eelmisel nädalal käisin kassile kala turult toomas ja üle turusilla kulgedes keset pimestavat kevadkuldset päiksesära oli märgata tavapäraste pardikeste vahel vees hulpimas ilusat lumivalget luigepaari, kes vaikse laineloksumise saatel liikus allavoolu.

Muude uudiste seast... Kiizu on vist pulma läinud... *lapsed kasvavad ikka nii kiiresti suureks... nuuks* eile ta koju ei tulnud ja hommikul ka näole ei andnud. Eks selgub, mis ta täna õhtul võtab teha. Igastahes oli ta üleeile õus ninapidi koos ühe halli kiisuga, kel kõlkus kaelarihma küljes kuljusena kilisev aadressikapsel. Üks hetk etendati müüriserval ninjakasside võitlus. See oli väga meelelahutuslik. Ning etenduse lõppedes lahkuti jooksusammuil naaberaeda.

Ja noh, naabrite maja ees on maa seest end välja ajanud ka paar lilleõit.

kesknädalalt kevadpäike, valitsuselt kärbe

Esmalt päevaleht, nüüd postimees.

Tänased postimehe uudised ei inspireeri üldse kohe. Kõige pealt kärbitakse pensionisammast ja järgmiseks toob kesknädal kevadpäikse välja. Algul pani mind hämmastuma, et mismõttes kesknädal mulle päikest toob, aga siis selgus, et tegelikult ju kolmapäev on kesknädal nagu ka on savikonna "ajaleht". Ja vot seda päikest poleks mulle vaja, mis nemad tooks - kindlasti helgiks ja säraks ta rohelise tooniga ning saadaks tasuta propagandat iga meie raku pihta.

Hetk peale selle päikeselubaduse märkamist meenus ka see, kui päevaleht reklaamis kesikute saapaloopimise mängu - et nagu mismõttes pean ma uudiseid lugedes sellist jama nägema.

Elagu EV.

PS! Kütte puid oleks vaja natuke. Kuigi loota võib ju ka soojenemisele.