SMS toob rõõmu

See pole siin küll üleskutse, et te peaks hakkama mulle nüüd sõnumeid saatma ja seda erit veel pühade aegu, kus nii hek nii saadavad sõnumeid inimesed, kes pole minuga (ega ka vastupidi) suhelnud juba ammu ammu. Lihtsalt oli tahtmine juba ammu endale talletada kuhugi infomaailma mõned sõnumid, mis on laekunud toredatelt inimestelt: * Olin kehast väljas, sain nägemuse muusika kohta. olex vaja rääkida. * Kui ma olen ingel, siis olen ma rahuingel. Ma tunnen seda nii selgesti. Ma ei suuda taluda destruktiivsust. Ära karda, ma pole hulluks läinud. (saadetud kl 3 öösel) * Selgitama, väljendama, kirjutama koike painduvalt-oh no! eesti keel pole minu jaoks. To betray, to betray, to betray. (laekus 2.39 öösel 30.08.07) * Alfa-positsioonil olija annab oma koha üle järgmisele alfa-positsiooniga kohanemisvõimelisele. (2.56 samuti 30.08.07) * inimesed hakkavad vaikselt hulluks minema. Mina olengi veel koige normaalsem. * Ma saan vähemalt iseseisvalt aru, et ma olen sassis. * Ära pane pahaks, mul hetkel anorektiline deliirium. (need 3 laekusid järjest 20 min jooksul samalt isikult) * Lõpetasin kenasti Zavoodis. kallllis oled!!! (kl 5.18 hommikul) * Sa oled nüüd nahkhiir?Tegelikult, ilma kehata, olen ma ultrasopran. Ma ei saada seda sõnumit nalja pärast, vaid täiesti tosiselt. * Ma näen jälle neid panoraamunenägusid. Ma pohimotteliselt tean, kes sa oled. Ma tunnen sind väga ammu, läbi paljude "elude". (kl 3.03) * Sinu särav intellekt tundub kuidagi liigselt esile pushitud, nagu millegi muu arvelt. (kl 3.31) * Magad...? (kl 00.29)

käsud-keelud-lollid koerad

Ehk siis, ma olen jälle pettunud asjades, mis mind ümbritsevad. Ja kuigi ma hakkan vist muutuma kibestunud vanainimeseks, siis tahaks teile kinnitada, et tegelikult ühiskond sunnib mind selleks.
Eile läksin töölt koju (üritage seda uskuda, eksole). Ja et siis jalutada otsusteda ei peaks mööda suure tee äärt käima, otsustasin pöörata väiksemate tänavate peale. Aga teades minu edukust ebaõnnele, siis loomulikult pidi üks kergjalgne vedrudel nähvits üle aia hüppama ja oma hambakesed mulle säärde lööma. Ning omanikud suutsid ohkida, et jälle läks üle aia kellelegi kallale. Fantastilised inimesed.
Peaaegu sama palju suutis mind täna vapustada päevalehe artikkel, et Tartus omas aias tohib lõket teha, kuid kuivi oksi seal põletada ei tohi, sest sellest tekkiv toss on avaliku korra rikkumine. See-eest aga võib põletada oksi pliidi või ahju all. Mõistus ei taha aru saada, kuidas sealt ahju alt seda "tossu" ei tule... Ja kui arvestada kõiki neid troppe, kes põletavad ahju ja/või pliidi all ka igasugu plastikujura, siis orgaaniliste asjade toss on ikka kohe meeldiva lõhnaga.
Tekkis huvi, kui praegu on teemaks igasugune ohtuse tagamise periood ja keskkonnasõbralikkus kah tähtsal kohal, et millal hakatakse nõudma mingisuguseid filtrisüsteeme ahjuga elumajade korstendele... ikkagi saastavad ju ümbritsevat elukeskkonda.