Mingi (viimase) aja jooksul on minuni jõudnud mõistmine, et tõesti on Tallinn õudne koht elamiseks-olemiseks. Ja mitte üldsegi selle poole pealt, et linnas halb oleks, vaid selle pärast, mis selle juht seal korda saadab. Inimeste raha lendab siia-sinna kampaaniate peale, mil pole ei nägu ega tegu ning puudub sidu, kuid nende najal tahetakse muuta kõiki linlasi puudutavat - LINNA.
Tegi meele tiba kurvaks nähes selle langemist. Paraku tekkis tahtmine igasuguseid valimisi boikoteerida, kuid samas peab ju ikka mõistuse häält toetama. Ega mujalgi pole elu liiga roosiline, kuid meie juhid on ikka eriti masendavad.
Muutus ka minu arvamus Dima Bilanist (veel) kehvemaks (kui see enne oli), kui ta kuulutas lavalt oma suurt sõprust Savikaga... nagu mismõttes!?!?!? Muidugi on ju alati hea omada sõpru kõrgetel kohtadel, kuid see ei tähenda, et kallistele kuulajatele peab neid pähe määrima. häbi-häbi...
Kas keegi pole mõelnud seda haiget vana atendeerida? Sest tundub, et ta veel nii pea püssi põõsasse ega susse püsti ei viska... kuigi tema kehakaalu järgi võiks tal'gi olla südame-veresoonkonnaga kehvad lood ... ja ka kolesterooliga.
Wildikas ütles tabavalt oma blogis, et meie friigikogus võiks olla lintšimine lubatud ja avalik üritus sümboolse summa eest (riigikassa saaks kohe toetust). Saaksime siis lahti neist hulludest, kes üksteist poriga loobivad ja äkki ilmuksid kusagilt ka mõned inimesed, kes ka korda saata tahavad midagi konstruktiivset.
Ühesõnaga, see mida ma öelda tahan on, et elu on masendav ja aina masendavamaks läheb ... tõenäoliselt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment