p*ses

Elu on kui tükike ebaõnnestumiste jada. Sinna vahele jah antakse paar helgemat hetke, et ei annaks täielikult alla, kuid üldpildis pole midagi muud, kui jama.

Tekkis olukord, et pidin hambaarstile minema. Leiti üles paar pisikest auku, kuid paar hammast annavad ikka tunda vahetevahel ja arst ei leidnud nende puhul midagi konkreetset. Ehk siis, sain ennast ületatud ja vedasin end läbi foobiate kohale ja nad ei leidnud suurt miskit. Kuid selle mitte millegi suure eest võeti ikka omajagu... Seejärel tekkisid käsivarte nahale mingid kahtlased laigud ja punnid :S aga Tartus on esmasel nahaarsti külastamisel kuu aega ooteaeg. Eks ma homme uurin, kas Tallinnas saan ehk rutem. Jalgades on kah valusid. Viimati Tallinnas arsti juures käies lasti röntgen ja kui X-ray tädi uuris, et milleks siis pilti vaja (olin 27 aastane) ning selle põhjuse teada sai, kukkus vehkima, et miks mind küll röntgeni saadeti: kasvav laps - kasvuvalud. :S

Sel nädalal käis naabrimees pakkumas usb-vidinat wifi jaoks - pidime neilt saama veebi ja neil juhtus ka pulk üle olema. Kõlas ju hästi, aga pulk toimis korralikult kõigist teistes XP'ga arvutites, kuid mitte minu omas. Tundis lõpuks ühenduse ära, kuid esmalt sai korraks ühenduse, seejärel hakkas ühendus kõikuma ja siis kadus. Keegi ei saa aru, et mismoodi see võimalik on.

Ühesõnaga - kui elu on lill, siis ei lõhna see liiga hästi.

transport

Leidsin väga laheda uue lehekülje, mis tasub küll meelde jätta: http://www.ytra.eu/
Antud lehelt on võimalik jõuda linnade transpordilehekülgedeni, kus juba leiab infot graafikute kohta ja leht ise edastab ka transpordialaseid uudised. väga tuus!!!

looduse kättemaks

Vahetevahel on loodusel võimalik tagasilööke anda. Tänastest uudistest jookseb läbi jahimeest rünnanud kitse vastulöök, mille peale ma õnnitleks kitse ja teeks pai. Kahjuks sai siiski kitseke lõpuks surma, kuid jahimees sai ka oma palga. Õige jaht peaks olema võrdsematel tasemetel. Kahjuks kükitavad mingid vennad põõsas ja ootavad oma õnnistusega saadetud loomakest, kelle pihta oma püssi tühjendada. Lisan ka siis video sellest juhtumisest USAs.

hea/paha

ahjuküttega korter on hea - saad ise sooja reguleerida, ei pea ootama ärevusega iga kuu üüratut sooja arvet, õhk on parem. Samas on selle juures paha see, et kui tahad kauemaks ära minna (paar päeva), jahtub korter hullult maha. Lisaks on siis ümbritseva keskkonna saastamine. Sellest väga hea pala kirjutas Postimees.
Mõnusat talve.

halb eeskuju

Mul õnnestus eile täiesti tahtmatult saada väiksele lapsele halvaks eeskujuks. Või noh... tea, kas just halvaks, aga igastahes halva tagajärje loonud eeskujuks.
Käies mööda tänavat (vist Küüni) suunaga kaubamaja-raekoja plats, lasin kõnniteel sisse libistatud liuradadel liugu nagu lalpsena kooliajal ja nautisin peegelsiledat jääd. Teisest suunast tuli vastu lapsevanem pisikese põngerjaga, kes ei hoidnud käest kinni vaid jooksin niisama kõnnitee piires. Nähes mind vastu liikumas libisedes mööda jääd, jooksis ta kilgates jääle ja hetkeliselt kadusid tal jalad alt ning maandus ta sellili. Ja seda hetkel, kus me nendega kohakuti olima. Esialgu tundus, et ei saanud ehk haiget, kuid siis kuuldus seljatagant juba nuttu.
Algul tundus see tiba naljakana, nagu ikka kui keegi kukub (oleme me inimestena sadistlikud ses suhtes?), kuid siis tundus, et mina vist ikkagi ju põhjustasin selle. :S

elu iseenesest

Ma tõesti ei ole poliitikahuviline. Viimase aja asjaolude kulgemised on aga tekitanud mingi vajaduse siiski natuke kursis olla. Ja seda enam, et iga nurga peal keksib kõige nähtavamal kohal savikas oma lollide loosungite ja protestidega. Eelkõige varem mainitud plakatitega tänavail ja küsitluste jm sellisega veebis. Kahjuks olen ilmselgelt VÄGA nördinud, et keegi ei küsi minu käest, et kas ma tahan oma maksurahasid sellistesse kampaaniatesse paigutada. Kõik need veebilehed vajavad kujundamist ja programmeerimist ning see pole odav töö. Ja ega neid lehti pole tal ka vähe olnud.
Nüüd siis viimsena üritavad nad millegi vastu protestida... rumalus kuubis. ära väsitab juba.

valgus tunneli lõpus

Njah, sai läbi loetud see vahva artikkel Tallinn-Helsingi vahelisest tunnelist koos kommentaaridega.
Eks sellest tunnelist kunagi kõneldi, kuid ei arvanud mina, et ma sellest enam palju kuulen. Ikkagi oli see utoopia, mis nõudis liigseid ressursse, mida kellelgi ju üle ei ole. Ja nüüd siis olles madalseisus, on Eestil raha anda Lätile 1,5 miljardit raha, toetada Gaza sektorit miljoni rahaga (mis iseenesest pole mingi summa sel tasandil), peaks meil olema raha ka selleks, et mingit tunnelit tegema hakata... :S
Lisaks poleks mina küll nõus maa ja vee all sõitma mingi rongi või autoga, kui mul on võimalik siiski vee peal sõita laevaga. Ja minuga on samal meelel ka hunnik teisi inimesi.
Oijah... ja muidugi lisaks veel ka savipätsu kampaania vastaserakondade suunas. Neile jaburatele plakatitele (mis ilmselt on tehtud maksumaksja rahaga) on tehtud vastulöök palju keskkonna- ja ühiskonnasõbralikumalt: http://propaganda2009.blogspot.com/

tänapäeva lapsed

Ei ole midagi uut selles teemas - ammu on mämmutatud indigolaste teemadel ja kaeveldakse, et noored on iga aastaga hullemad. Kuid samas juhtub ju ka nende hullude vahele toredaid ja viisakaid lapsi. Paraku ei paista nemad alati välja.
Väga huvitava võrdlusmomendi tõi välja Ekspress oma uudistega. Pea kõrvuti olid uudised

Vihane põnn tulistas lapsehoidjat

ja

Abielluda soovinud koolieelikud üritasid Aafrikasse põgeneda

Esimene neist jutustab 4-aastasest ameerika lapsest ja teine saksa põnnidest (vanus 5-7).
Omamoodi huvitav oli neid kahte järjest lugeda ja kõrvutada "kultuurilisi" eripärasid.

orks

Igal puhul, kus on võimalik, kedagi õnnitleda, tundub see nii painajalik omamoodi. Ja vahet pole, kas pean seda ise tegema või õnnitlusi vastu võtma.
Hakkasin vaatama orkutis oma õnnitlusi ja mingi hetk tekkis tunne, et kas ma tõesti pean kõik need leheküljed läbi vaatama. Aga viisakas inimene minus käskis seda mul teha. Ja tegelikult oli ju armas näha, kui paljud olid mind meeles pidanud hea sooviga - 6 lehekülge õnnitlusi... ehk siis oma 60 õnnitlust orksi kaudu. Teine pool asjast oli aga see, et tegelikult oli ühe õnnitluse külge seotud ka teade, et võiks paari inimesega kokku saada nädalavahetusel, kui võimalik, mis mulle kohe väga meeldiks. Ja kole oleks olnud, kui ma oleks selle teate maha maganud.
Kuigi ma olen tiba laisk igasugu õnnitlus-business'iks, olen ka rõõmus neist, mis tulid.

uus ja uus ja...

Vaatan kõigi uusaasta pilte suurejooneliste ilutulestikega ja mul pole mitte kõige vähmatki pakkuda... Tiba teeb kurvaks ja saams on ikka nii hea meel, et sain kuukalaga metsas olla. Käisime Penujal, Abja-Paluojast lõunas, Läti piiri lähedal. Mõnus oli järgmine hommik minna loodusesse jalutama ja nägime kitsekesi. U kahjuks ei saanud tulla ja käisin üksi.
Ma olen nii kaua siia kirjutamatta jätnud, kuna kodus pole internetti ja seega pole lihtsalt tööl aega kõiki mõtteid uuesti mõtelda. Lihtsalt ei viitsi. Ja samas on olnud nii palju, mida oleks võinud kirja panna.
Eile õhtul algas masendus. Esiteks, sain 4 päeva tööst eemal olla ja no nii meeldis. Täna aga siis uue aasta esimene tööpäev... Teiseks sai astutud järgmine samm lähemale oma surmale... Ehk siis, sain aasta vanemaks. Eks ma elan siis üle ja edasi.

Päikest!