Elu on kui tükike ebaõnnestumiste jada. Sinna vahele jah antakse paar helgemat hetke, et ei annaks täielikult alla, kuid üldpildis pole midagi muud, kui jama.
Tekkis olukord, et pidin hambaarstile minema. Leiti üles paar pisikest auku, kuid paar hammast annavad ikka tunda vahetevahel ja arst ei leidnud nende puhul midagi konkreetset. Ehk siis, sain ennast ületatud ja vedasin end läbi foobiate kohale ja nad ei leidnud suurt miskit. Kuid selle mitte millegi suure eest võeti ikka omajagu... Seejärel tekkisid käsivarte nahale mingid kahtlased laigud ja punnid :S aga Tartus on esmasel nahaarsti külastamisel kuu aega ooteaeg. Eks ma homme uurin, kas Tallinnas saan ehk rutem. Jalgades on kah valusid. Viimati Tallinnas arsti juures käies lasti röntgen ja kui X-ray tädi uuris, et milleks siis pilti vaja (olin 27 aastane) ning selle põhjuse teada sai, kukkus vehkima, et miks mind küll röntgeni saadeti: kasvav laps - kasvuvalud. :S
Sel nädalal käis naabrimees pakkumas usb-vidinat wifi jaoks - pidime neilt saama veebi ja neil juhtus ka pulk üle olema. Kõlas ju hästi, aga pulk toimis korralikult kõigist teistes XP'ga arvutites, kuid mitte minu omas. Tundis lõpuks ühenduse ära, kuid esmalt sai korraks ühenduse, seejärel hakkas ühendus kõikuma ja siis kadus. Keegi ei saa aru, et mismoodi see võimalik on.
Ühesõnaga - kui elu on lill, siis ei lõhna see liiga hästi.
No comments:
Post a Comment