täna

... ma tundsin end pika ja saledana. Tundsin end vaba ja ülevana, nagu miski siin ilmas poleks võimatu ja ma olen kõige õigem ja osavam seda kõike tegema. Ning see tunne püsis, kuni ma hakkasin analüüsima, et mis see tunne on ja mida see kaasab endaga. See oli nii kerge ja hõljuv ning samuti koormav. Üheaegselt olid mul maailmal piirid maha võetud, kuid need piirid ja seinad olid ikkagi alles... ainult et läbipaistvatena.

Ma nägin müüri taha!

kaubajaama

Juba mingi aja hommikuti tööle tulles olen kuulanud trollis, et oleks peatuse nimeks kaubamaja asemel kaubajaama. Ja seda ainult lintiloetud peatusenimede korral. Seejärel sai otsustatud, et ma kohe kuulan, et mida nad ütlevad siis tegelikult... äkki olen ma ise meeltesegaduses. No ja siis loomulikult ei lastud linte vaid üteldi mikrofoni. Duh...
Seejärel ma loobusin kuulamast. Kaua võib, eksole...
Kuid täna hommikul olin valvas. Mitte küll etteplaanituna, kuid lihtsalt juhtus, et kui peatusenimi hakkas tulema läks kõrv kikki ja mida ma kuulen?! "KAUBAJAAMA" :D
M.O.T.T.
haaaahaaaahaaaaaaaaaa!!!!!!! (heliefektideks vajutage youtube'i aknakeses noole nuppu!)



Ja tänaseks päevaks lubatakse mulle järgnevat:
Today's fortune: A pleasant surprise is in store for you

my so called life

Siinkohal järgneb nutt ja hala teemal 'kus't kurat ma selle kirbu üles korjasin!' ... või siis ma säästan teid ja kannatan vaikuses oma ette kuni saabub see päev, kus ma saan talle kätte maksta ja võtan ta elu kõigi nende kordade eest, kus ta mind hammustas ja nende päevade eest, mil need hammustused on sügelenud!!! Oi, ma olen kuri... HEH....

Today's fortune: Your mind is creative, original and alert

SWEET!!! Kuluks küll praegu loomingulisust, tähelepanelikkust ja originaalsust ära.

Siinkohal võite nautida ukrainlaste po(o)p- muusikat. :P
Tuli lihtsalt meelde, kuidas Olga seda lugu esitas ülima emotsionaalsusega.

Fortune

Ma olen alati fännanud talve ja pole sellest ka saladust teinud. Ja nüüd... peale kõiki neid aastaid, saan ma järgmise teate orkutis:
Today's fortune: When winter comes heaven will rain success on you
Yeah baby, yeah!!! :p

ei kuulu...

... kuhugi... Kuhugi ma ei kuulu. Vahel on tunne, et ma olen aeg-ruumi mastaapidest väljaspool ja vaatan oma elule kõrvaltvaataja pilgu läbi kui kummalisele pingutusele olla omal kohal. Ja selle juures ilmneb tõsiasi, et ega ma tegelikult ei ole omal kohal vaid lihtsalt üritan vastu voolu ujuda jões, kuhu ma ei sobi.
Ja siis tulevad kinnitused kõrvalseisjailt, et ei, kõik on ok ja sina oled ka ikka õiges kohas, kuid on ju selgelt aru saada, et need on välja antud laused selleks, et toetada ja tekitada tunne, et pole hullu, sa oled ka ikka kuidagi vajalik... Oled vajalik, kuid ole ikka rohkem teiste moodi.
jah...
Ja siiski on ka sellele jurale lisaks asju, mis teevad elu ilusamaks ja mõnusamaks. Kõik ei ole halb...

Tartu voolt-kontsert

Et siis jälle sai Tartus vooltil pildistamas käia. Seekord siis oli küll tegu kontserdiga, kus esinejaiks Mimicry, Suicidal Romance, Forgotten Sunrise ja STandART (lat). Hirmus lahe oli seal olla jälle. Ma armun iga korraga rohkem Tartusse ja selle inimestesse. Kui Tallinnas mulle öeldakse, et ma olen soomlase moodi või küsitakse, ega ma väliseestlane ole, siis Tartus ütlevad in'd (inimesed) mulle, et ma olla ikka nii Tartu tüüpi in. Ja seejärel peetakse maha väike arutelu teemal, et on vahe kas in on Tartu või Tallinna in. Ja isegi poes ei anna käia ilma, et tekkiks vestlust sealsete müüjate ja teiste ostjatega... nii armas.
Mitte nii armas on see, et mind on viimasel ajal rünnanud vististi vähemalt üks kirp. Ja arvestades kuplade vähesust, on see kõige tõenäolisem hinnang ründajate kogusele. Ja kuskohast ma ta üles korjasin, seda ma ei teagi. Aga sööb ta nagu loom. ja mul on kopp ees sellest. Täna õhtul lähen oju ja teen vanni teepuuõliga. Selle armsa pakikese peal on välja toodud ka kirbupeletamisevalem: 5-10 tilka veekausi kohta. Noh, eks mul tuleb neid vist tiba rohkem lisada. Vastikud!!! Rõvedikud!!! fuih!!!

excuse me ... sir ...

Eilne öö näitas järjekordselt, et üldsusele on selgusetu minu sooline kuuluvus... Nimel käisin ma siis von Krahil sünnipäeva pildistamas ja kui siis peale kahte mööda Viru tänavat stuudio poole lonkisin, tulid vastu 2 välismaalast, kellest 1 pöördus mu poole "excuse me, sir..." njahh... ega see nüüd esimene kord ole, aga seekord polnud ka olukord nii naljakas kui oli fimras, kus me käisime Meeli ja ühe reklaamiagentuuri-naisega nende töötajaid pildistamas. Ning töö lõpetanud, asjad koos hakkasime sättima äraminekule, kui firmajuht lausus kuldsed sõnad :"Noh, aitäh teile tüdrukud ... poisid ... või misiganes..." ja selle juures piiluti minu poole kahtlase pilgu ja väikse muigega. See hetk mõjus küll naljakana ning me tegime selle teema üle veel jupp aega nalja. Ja kõigele lisaks kuulutati mind järjekordselt emo'ks ning selle juures kahtlustati, et ma mingile padujoobes tüübile (kes ise tuli minuga juttu ajama) külge löön... duh ...
Oeh, fotograafi töö pole kerge.

Aga siis väike ülevaade minu tehtud piltidest: