... kuhugi... Kuhugi ma ei kuulu. Vahel on tunne, et ma olen aeg-ruumi mastaapidest väljaspool ja vaatan oma elule kõrvaltvaataja pilgu läbi kui kummalisele pingutusele olla omal kohal. Ja selle juures ilmneb tõsiasi, et ega ma tegelikult ei ole omal kohal vaid lihtsalt üritan vastu voolu ujuda jões, kuhu ma ei sobi.
Ja siis tulevad kinnitused kõrvalseisjailt, et ei, kõik on ok ja sina oled ka ikka õiges kohas, kuid on ju selgelt aru saada, et need on välja antud laused selleks, et toetada ja tekitada tunne, et pole hullu, sa oled ka ikka kuidagi vajalik... Oled vajalik, kuid ole ikka rohkem teiste moodi.
jah...
Ja siiski on ka sellele jurale lisaks asju, mis teevad elu ilusamaks ja mõnusamaks. Kõik ei ole halb...
1 comment:
on vahe, kas kimada pea ees vastuvoolu, kuniks pilt eest ära ja vool kannab sind tagasi sinna, kust alustasid, või võtta ise väike puhkus ja lasta end vaid veidike voolul tagasi kanda. paratamatult me kõik peame kuigivõrd suhtestuma ümbritsevaga mingil hetkel, tahame me v mitte...
Post a Comment