Olen, mis ma olen, aga päris blond ma ei ole. Loomulik juuksetoon sinna küll kisub ja vahel on ka saanud sel teemal nalja teha enda üle, kui midagi on viltu läinud, et no mis teha?! - olen ju blond!
Aga vahel võib siin päikse all kohata ka tõelist blondi - ta ei SAAGI aru, kuidas midagi toimib, MIKS midagi on nii, nagu on ja kui sa oled 5 korda selgitanud asjad lahti, siis ta naeratab kohtlaselt ning ütleb "Aaa! Ongi nii vä?!"... ja ega ta tegelikult ju ikka aru ei saanud. Vahel on see küll nii hirmutav, et äkki nakkab! Ja selle kõige jures pole ta ju blond ... juuste poolest, siis.
Ja siis on tipsid, kes on blondid ja neid tümitatakse ilma mingi muu põhjuseta ... kui see, et nad on blondid. Neile kleebitakse külge stereotüübile omaseid jooni ja tehakse nad nii rumalaks. Samas on nad tegelikult 100 kui mitte 1000 korda targemad, asjalikumad ja hakkajamad, kui enamus hallist massist. Ja kõige kurvem, et nad peavad ka taluma kogu seda mõnitamist ja sopaloopimist, sest enamusel pole nende suhtes midagi muud, kui kadedus ja teadmatus, et kes seda blondi parukat kannab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment