fabulous... indeed... hmmmm...

Tegin testi uurimaks, kes ma oleks Absolutely Fabulous sarja tegelastest... ja tulemus:

You are Bubble!

Oh dear. You are Bubble. Try to remain calm. You are, in short, a lunatic. People are never quite sure what, or who, they're going to get with you. You don't suffer fools gladly even though you appear to be one yourself. You live in your own Bubble universe where reality rarely intrudes.

***************

Kes vähegi seda sarja teab, oleks arvanud (mina kaasa arvatud), et valik oleks olnud Saffy. Aga EI!!! Ma olen Bubble ja sellega on kõik öeldud.

kalorid

Pühapäeval said inimesed lasta oma kolesterooli mõõta. Ja seda täiesti tasuta.

cat's are nice!

Kuulasin mingi aeg tagasi Prachetti (audio)raamatut Sorcery (e.k. vist siis Ürgsorts), kus surmapiiril olev mees rääkis Surmaga juttu ja küsis,

what's the point of living?

Ja Surm vastas peale väikest pausi,

Cats. Cats are nice!

riigindus

Njah, ei teagi kohe, mida ütelda või ütlemata jätta... Meeles mõlgub ikka see eelarve teema ja mille arvelt seda siis tasakaalustatakse.
Olles olnud ühes Tallinna koolis õpetaja, mille vilistlane on meie vahva sotsiaalminister Maripuu, kes on IGA AASTA olnud kutsutud külaline koolis aktustel kõnelema, siis tekib küsimus, et kas tal häbi pole väita, et ei usu, et toetuste kaotamine paneb kedagi lapsesaamismõtetest loobuma. Einojah, ega nad ju keegi seal kõrgel ei saa aru selle väikse summakese olulisusest tavainimesele.
Ja kusjuures, ühes mõttes ma isegi nõustun Maripuuga, üks laps ikka hangitakse, sest kellelegi peab selle maise mammona ju üle andma, mis esivanemad on pärandanud (kui seda muidugi on). Kuid muidu vaata meie riiki kui vahvat Hiinat, kus toetatakse ühe lapse poliitikat. Ega meie riigil ju pole jah rohkem inimesi vaja. Seejärel tuleb venelastele ka selgeks teha, et nad ikka Venemaa pakutud kodakondsuse vastu võtaks ja lahkuks meie riigist. Siis on ikka veel võimsam oma saare peal ühelt jalalt teisele hüpata ja kiidelda, et kui tublid ikka me oleme.
On ju siis saavutatud valitud seltskonna riik, kus elada saavad vaid rikkad ja ilusad, kes ei vaja toetusi.
Teise vahva asjana on ka isapuhkuste ära võtmine. Arvestades Eestis lahutuste ja üksikvanemate hulka, siis võiks ju millegagi toetada, et see poleks selline süvenev trend. A noh, ehk on meie sotsiaalministril muudki teha, kui meie rahva pärast oma peakest vaevata.

Ühesõnaga öeldakse meile, et lapsed on luksusesemed, mida kõik ei peagi saama... nagu kõrgete riigiisade autod (millele nad muidugi ju ei kehtestanud välja pakutud luksusautode maksu). Laste maksustamine on lihtsam kui autode - ei puuduta nende rahakotti nii mastaapsel määral.

Olen ehk liiga kriitiline ja mürgine, kuid mis siis. Ma ju võin seda olla. Vähemalt seda nad ei saa maksustada ja mul keelata/piirata.

Meie riigiisadel võiks olla küljes selline vidin, et kui rahvas peab kannatama nende otsuste all, siis saab vinti peale keerata ja ennast välja elada.

Eesti NOKIA

Ma olen tüdinenud selles soigumisest, et mis küll võiks olla Eesti Nokiaks... Ma ei saa aru, milles probleem on. Eestlaste poolt on välja töötatud Skype, mis on väga edukas ja arenev üritus. Ma ütleks, et kõik on seega juba olemas. Alati võib teha midagi uut ja kasvatada edukas firma mingil teisel baasil. Aga kindlasti jääb mingi tropikari peataolekus ringi jooksma ja endiselt nokiat otsima. See on nagu valge laeva ootamine. Eks seda ju oodata võib, aga kui ei märka, et mingi laev on juba kohale jõudnud (ja võib olla ka lahkunud), siis pole midagi teha.

****************************

Eile algas sügis! Ja selle tähistamiseks saime mõned ilusad ja soojad päevad. Minge välja ja jalutage. Mina käisin eile Toomemäel ja istusin pingile päikese kätte maha nign lihtsalt nautisin seda sügist. Kui mul oleks olnud kummikud, oleksin rappa saanud minna, aga seekord jäi siis minemata. Nii et... kummikuid on vaja. Ja kõike muud sügist kraami kah.

jätkuks

"Hiljuti avaldatud ÜRO inimarengu indeksi kohaselt on maailma parim riik elamiseks Island, Eesti paikneb samas edetabelis 44. kohal, langedes võrreldes eelmise aastaga nelja koha võrra."
Nii kirjutati ja räägiti uudistes hiljuti. Ja üheks põhjuseks, miks me nii maas oleme on Eesti meeste madal eluiga.
Aga no mis elueast me räägime, kui 20ndates kutid end pidevalt surnuks sõidavad ja tiba vanemad surnuks joovad. Väheke masendav. Aga veel masendavam on ju see, et kaeblevad nad ju ka, et Eesti iive on madal. Aga esiteks, kes tahaks lapsi, kui neid pole panna lasteaedadesse jm kohtadesse ning teisesks, kui Eesti mehed on suures mahus rullnokad ja joodikud, kes sellistega lapsi tahab?! Ja siis tehakse probleem sellest, et miks Eesti naised lähevad välismaalastele meestele. Aga tegelikult on ju kodumaal väga väike see valik ja need, keda valida, võetakse kiiresti ära ning noh ... eks mõni lepi ka kehvema valikuga, kuid paljud ei lasku selle juurde ja valivad mujalt.
Ja nõnda ongi eestlus välja suremisele määratud. Ossid joovad ja sõidavad end surnuks ning suur osa lahkub kodumaalt. Ning ainult näputäis peab vastutama siis rahva jätkumise pärast. Ple ullu, geenid on meil ammu segunenud mitmete rahvuste omadega, nii et geneetiliselt ju eestlast pole olemas. Kui vaid keel jääks püsima, oleks ka ju hästi. Aga noh, mis seal lõpuks vahet on, kui ükskord kogu inimkond on välja surnud, sest me pole ju võitmatud. Ka saurused surid välja ja neid oli meie planeedil kordi kauem domineerimas kui me oskame oma võimu ette kujutada.

Ok, kaldusin teemast kõrvale väheke ulmesse. Aga ära kustutama ka ei hakka.
PEACE!

bemm

Meie ajastu üks lollustest on see, kuidas inimene määratakse ära tema automargiga. Ja oh, mis kole, kui sul on bemm. See näitab koheselt, et sa oled mingi ajuinvaliid, kes ei oska numbreid lugeda - ei spidomeetril, liiklusmärkidel ega ka rahakotis. Samas ju tegu täitsa normaalse autoga, aga mõned on selle maine lihtsalt täis pa...danud. Ning selle tulemusena on tekkinud teine grupp inimesi, kes leiab, et nende inimlikku väärikust solvab see, kui nad peaksid seda marki autosse istuma.
Hiljuti lahkunud Tartu noormees ei saanud aru, et oli kehtestatud madal kiirus teetööde tõttu niigi piiratud alal (raudtee silla all). Õnneks ei sattunud kedagi teele, et ta oleks saand veel kedagi endaga kasa võtta.
Iseenesest võib ju kaasa tunda, et noor elu on läbi, kuid äkki säästis see juhtum tuleviku mõttes mitmete teiste inimeste elud.
Ja ikkagi ma ei taha selle juurde siduda automarki... auto pole selles süüdi, ega ka tootjad. Tuleb ikkagi meeles pidada, et juht on see, kes ütleb autole, mida teha. Nagu ka fotokas ei tee ise pilti, vaid inimene selle taga ja ka arvuti ei tee omavoliliselt midagi. Kõige taga on omaniku otsus ühel või teisel ajahetkel. Ärgem süüdistagem kokku pandud tehnoloogilist aparatuuri tema omaniku vigade tõttu.

Fotolaager

Viimasel minutil sai otsustatud võtta osa Eesti Fotokunstiühingu kokkutulekust "Mulgimaa 2008" Abja-Paluojal ja ööbisime Penujal. Penuja on 2 km Läti piirist ja väga lahe koht mega sõbralike inimestega.
Helistasin ma neile kolmapäeval, et kas on ikka võimalik tulla ette regamata, kuna polnud kindel, kas on mõtet minna või mitte. Seepeale öeldi mulle, et muidugi võib tulla. Uurisin veel paar täpsustust üle, et kuidas ja mis ning võtsin plaani. Veerand tundi hiljem helistati, et kui ma bussiga tulen, et nad saadavad mulle kellegi autoga vastu, et pampudega on keeruline liikuda. See paneb hämmastama maainimeste lahkust. Kiiresti trükkisin ka mõned pildid välja näitus/konkursi jaoks ning olin valmis toimetama.
Reede hommikul läksin bussijaama ning hakkasin bussi ootama. Kohe nägin ühte tüüpi, kes oli seda nägu, et ta vist liigub ka sinna. Ja bussi peale astudes saime tuttavaks ja kinnitus teadmine, et tõeti on meil sama tee. Nii et Abja-Paluojale sõit 2,5h möödus jutustades. Tee peal sai läbi elatud ka armas hetk, kus üks mammi oli arvanud, et saab kusagil maha, kus tegelikult buss ei peatunud ning buss keeras otsa ringi ja sõitis tagasi ja viis mammi ära.
IGASTAHES... kohale jõudes sadas ja meid võeti kohe auto peale ja viidi paari maja kaugusel olevasse keskusesse, kus oli regamine ja näitus vanadest kohalikest fotodest, millest me pidime hakkama siis uusi võtteid tegema, et tulemuseks saada ajalugu vs olevik Abja-Paluojal.
Sõime maailma parimat mustika kooki vahukoorega, mida jagati mehe moodi ja õhtul praadi. Lõkkeõhtu ajaks ei suutnud keegi enam vorstikesi süüa ja lihtsalt jutustati ja joodi mõõdukalt... Ööbimine oli meil Penuja külamajas laulupeo stiilis madratsi ja magamiskotiga. Ja oi, kus mingid mehed norskasid. :S
Teisel päeval me käisime pildistamas ja valisime esimese päeva piltidest välja paremiku.
Sel ajal, kui meie pildistasime, tegi žürii otsuseid meie kaasa võetud piltide osas. Ja õhtul laotasime laiali ka värsked pildid.
Pühapäeval jagati siis tänukirjad miljööväärtuslike piltide eest ja konkursi piltide eest diplomid ja rahalised auhinnad. Mul õnnestus saada nii tänukiri kui ka parima värvifoto eest diplom ja tibake raha! YAY!!!
Pärast laiali minekut otsustasime paari tüübiga, et kuna Läti ikka nii lähedal, siis peab ka seal ära käima. Enne lahkumist anti meile vihje, et kui me lähme, siis peaksime käima ära ka ühes vesiveskis. Läksime siis ja käisime. Ringi jalutades sael üks mees ütles, et me küsiks ühelt tüdrukult ka tuuri veskis sees. See oli MEGA LAHE! Kõik need vanad villatöötlemismasinad ja kuidas nad selle on eurorahadega korda teinud ja seal ka ööbimiskoha/konverentsi koha loonud toitlustusega. See oli igati väärt käik. Tagasi Eestisse tulles läksime läbi Lilli, kus põikasime RMK infopunkti, kus meile tehti väga lihtne test, mille täitmisel saime väiksed meened riidest kotikeses: matkasöögivahendid (nuga, kahvel, lusikas, avaja ühendatuna), kompassi, tikud, sääsetõrjevahendi ja plaastri. Noh, sellest plaastrist polegi vast lugu, aga ülejäänud asjad kuluvad küll marjaks ära. Naersime, et kuhu me siis järgmiseks läheme, et mis me veel võiks saada. Läksime siis ühte rändrahnud vaatama ja nägime vaskussi. :)
Ning kõige tipuks saime ka presidenti pildistada Viljandi lähistel ühe kotserdi lõpus.
Tartusse koju sain üheksaks ja olin ikka nii väsinud. Pilte saab näha vast järgmisel nädalal.