riigindus

Njah, ei teagi kohe, mida ütelda või ütlemata jätta... Meeles mõlgub ikka see eelarve teema ja mille arvelt seda siis tasakaalustatakse.
Olles olnud ühes Tallinna koolis õpetaja, mille vilistlane on meie vahva sotsiaalminister Maripuu, kes on IGA AASTA olnud kutsutud külaline koolis aktustel kõnelema, siis tekib küsimus, et kas tal häbi pole väita, et ei usu, et toetuste kaotamine paneb kedagi lapsesaamismõtetest loobuma. Einojah, ega nad ju keegi seal kõrgel ei saa aru selle väikse summakese olulisusest tavainimesele.
Ja kusjuures, ühes mõttes ma isegi nõustun Maripuuga, üks laps ikka hangitakse, sest kellelegi peab selle maise mammona ju üle andma, mis esivanemad on pärandanud (kui seda muidugi on). Kuid muidu vaata meie riiki kui vahvat Hiinat, kus toetatakse ühe lapse poliitikat. Ega meie riigil ju pole jah rohkem inimesi vaja. Seejärel tuleb venelastele ka selgeks teha, et nad ikka Venemaa pakutud kodakondsuse vastu võtaks ja lahkuks meie riigist. Siis on ikka veel võimsam oma saare peal ühelt jalalt teisele hüpata ja kiidelda, et kui tublid ikka me oleme.
On ju siis saavutatud valitud seltskonna riik, kus elada saavad vaid rikkad ja ilusad, kes ei vaja toetusi.
Teise vahva asjana on ka isapuhkuste ära võtmine. Arvestades Eestis lahutuste ja üksikvanemate hulka, siis võiks ju millegagi toetada, et see poleks selline süvenev trend. A noh, ehk on meie sotsiaalministril muudki teha, kui meie rahva pärast oma peakest vaevata.

Ühesõnaga öeldakse meile, et lapsed on luksusesemed, mida kõik ei peagi saama... nagu kõrgete riigiisade autod (millele nad muidugi ju ei kehtestanud välja pakutud luksusautode maksu). Laste maksustamine on lihtsam kui autode - ei puuduta nende rahakotti nii mastaapsel määral.

Olen ehk liiga kriitiline ja mürgine, kuid mis siis. Ma ju võin seda olla. Vähemalt seda nad ei saa maksustada ja mul keelata/piirata.

Meie riigiisadel võiks olla küljes selline vidin, et kui rahvas peab kannatama nende otsuste all, siis saab vinti peale keerata ja ennast välja elada.