Viimasel minutil sai otsustatud võtta osa Eesti Fotokunstiühingu kokkutulekust "Mulgimaa 2008" Abja-Paluojal ja ööbisime Penujal. Penuja on 2 km Läti piirist ja väga lahe koht mega sõbralike inimestega.
Helistasin ma neile kolmapäeval, et kas on ikka võimalik tulla ette regamata, kuna polnud kindel, kas on mõtet minna või mitte. Seepeale öeldi mulle, et muidugi võib tulla. Uurisin veel paar täpsustust üle, et kuidas ja mis ning võtsin plaani. Veerand tundi hiljem helistati, et kui ma bussiga tulen, et nad saadavad mulle kellegi autoga vastu, et pampudega on keeruline liikuda. See paneb hämmastama maainimeste lahkust. Kiiresti trükkisin ka mõned pildid välja näitus/konkursi jaoks ning olin valmis toimetama.
Reede hommikul läksin bussijaama ning hakkasin bussi ootama. Kohe nägin ühte tüüpi, kes oli seda nägu, et ta vist liigub ka sinna. Ja bussi peale astudes saime tuttavaks ja kinnitus teadmine, et tõeti on meil sama tee. Nii et Abja-Paluojale sõit 2,5h möödus jutustades. Tee peal sai läbi elatud ka armas hetk, kus üks mammi oli arvanud, et saab kusagil maha, kus tegelikult buss ei peatunud ning buss keeras otsa ringi ja sõitis tagasi ja viis mammi ära.
IGASTAHES... kohale jõudes sadas ja meid võeti kohe auto peale ja viidi paari maja kaugusel olevasse keskusesse, kus oli regamine ja näitus vanadest kohalikest fotodest, millest me pidime hakkama siis uusi võtteid tegema, et tulemuseks saada ajalugu vs olevik Abja-Paluojal.
Sõime maailma parimat mustika kooki vahukoorega, mida jagati mehe moodi ja õhtul praadi. Lõkkeõhtu ajaks ei suutnud keegi enam vorstikesi süüa ja lihtsalt jutustati ja joodi mõõdukalt... Ööbimine oli meil Penuja külamajas laulupeo stiilis madratsi ja magamiskotiga. Ja oi, kus mingid mehed norskasid. :S
Teisel päeval me käisime pildistamas ja valisime esimese päeva piltidest välja paremiku.
Sel ajal, kui meie pildistasime, tegi žürii otsuseid meie kaasa võetud piltide osas. Ja õhtul laotasime laiali ka värsked pildid.
Pühapäeval jagati siis tänukirjad miljööväärtuslike piltide eest ja konkursi piltide eest diplomid ja rahalised auhinnad. Mul õnnestus saada nii tänukiri kui ka parima värvifoto eest diplom ja tibake raha! YAY!!!
Pärast laiali minekut otsustasime paari tüübiga, et kuna Läti ikka nii lähedal, siis peab ka seal ära käima. Enne lahkumist anti meile vihje, et kui me lähme, siis peaksime käima ära ka ühes vesiveskis. Läksime siis ja käisime. Ringi jalutades sael üks mees ütles, et me küsiks ühelt tüdrukult ka tuuri veskis sees. See oli MEGA LAHE! Kõik need vanad villatöötlemismasinad ja kuidas nad selle on eurorahadega korda teinud ja seal ka ööbimiskoha/konverentsi koha loonud toitlustusega. See oli igati väärt käik. Tagasi Eestisse tulles läksime läbi Lilli, kus põikasime RMK infopunkti, kus meile tehti väga lihtne test, mille täitmisel saime väiksed meened riidest kotikeses: matkasöögivahendid (nuga, kahvel, lusikas, avaja ühendatuna), kompassi, tikud, sääsetõrjevahendi ja plaastri. Noh, sellest plaastrist polegi vast lugu, aga ülejäänud asjad kuluvad küll marjaks ära. Naersime, et kuhu me siis järgmiseks läheme, et mis me veel võiks saada. Läksime siis ühte rändrahnud vaatama ja nägime vaskussi. :)
Ning kõige tipuks saime ka presidenti pildistada Viljandi lähistel ühe kotserdi lõpus.
Tartusse koju sain üheksaks ja olin ikka nii väsinud. Pilte saab näha vast järgmisel nädalal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment